Sooline palgaerinevus: vajame sotsiaalsete töökohtade jaoks rohkem raha!
3 küsimust föderaalsele perearstile Franziska Giffeyle (SPD), kes teatas aasta tagasi selle eest hoolitsemiseks:
ChroniquesDuVasteMonde: Teie esimeses sõnavõtus Bundestagis märtsis 2018 kutsusite üles parandama sotsiaalvaldkonna elukutseid. Mida olete sellest ajast teinud?
Franziska Giffey: Minu ministeeriumis on õpetaja ja vanemahoolduse erialadel konkreetseid edusamme. Kuna oleme teinud esimesi olulisi samme. Näiteks alates 2020. aastast kaotatakse õenduskoolituses koolituskulud ja treeningutoetus. Koolitajate koolitamisel töötame sellega.
Millal paraneb töö tasu?
Eelkõige on liidumaad ja kohalikud omavalitsused, tööandjad ja ametiühingud. Nad peavad läbirääkimisi palkade üle ja nad kõik vastutavad palga parandamise eest. Me suhtume headesse vestlustesse kõigi sidusrühmadega ja teeme oma osa varajase lapsepõlve toetuse rahastamiseks. Hea KiTa seadusega anname riikidele 2022. aastaks kokku 5,5 miljardit eurot. Seda raha saab kasutada ka näiteks päevakeskuste personali võtme parandamiseks.
Millised on selliste meetmete eelised soolise palgaerinevuse vähendamiseks?
80 protsenti sotsiaalvaldkonna kutsealade 5,7 miljonist töötajatest on naised. Parem tasu aitab seega eriti naisi. Lisaks on kasvatajad, haridustöötajad ja hooldajad kõrgelt kvalifitseeritud ning samal ajal leiame, et madal palk ei vasta üldse kõrgele sotsiaalsele väärtusele ja kõrgele kvalifikatsioonile. Me peame selle tasakaalustamatuse kõrvaldama: me vajame paremaid palku ja rohkem karjäärivõimalusi. Kuid me tahame ka tulevikus innustada neid karjääri rohkem mehi. Alles siis suudame me nende väärtuslike tegevuste jaoks piisavalt inimesi meelitada ja säilitada - suur väljakutse oskuste puudumise aegadel.
